12.8.2022

Eesti suurim vanametallikäitleja Kuusakoski tähistab 30. tegevusaastat

1992. aasta oli Eesti jaoks märgiline aasta ja aktiivne aeg: saime esimese internetiühenduse välismaailmaga, kehtestati oma raha, riik astus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liikmeks ning asutati RAS Eesti Metallieksport (EMEX), mis oli tänase Eesti suurima ringlusessevõtuteenuse pakkuja Kuusakoski eelkäija.

EMEXi areng oli algusest peale muljetavaldav: juba 1995. aastaks oli ettevõttel seitse osakonda (täna on neid 11) ning kohe algusaastatel soetati oma aja vingeim vanametallide ümbertöötlemisseade, mis võimaldas töödelda 30 tonni vanametalli tunnis. 1997. aastal müüs riik 51 protsenti EMEX-i aktsiatest AS-ile Nelimet, mis kuulus ettevõtte neljale juhtivtöötajale. Kaks aastat hiljem sai EMEX-i omanikuks Soome vanametallifirma Kuusakoski OY, kuid Kuusakoski nime all hakkas ettevõte tegutsema alles alates aastal 2004.

2000. aastad algasid närvekõditavalt. Esmalt toimus skandaalne metallirööv – metallivargad varastasid Tallinnas Nunne tänava ääres oleva 1935. aastast pärit purskkaevskulptuuri „Naine vaagnaga” küljest pronksvaagna, mille leidjale pani EMEX välja priske vaevatasu. Lisaks alustas Tallinna politsei kriminaalmenetlust ärimehe suhtes, kes ilma omaniku loata lasi Eesti ainsa, 300 000 krooni maksnud maastikuvõidusõiduveoki EMEXil tükkideks lõigata. Tollest ajast sai ka alguse tänaseks traditsiooniline autovrakkide äraviimise kampaania.

Alates 2003. aastast hakkas ettevõte tõsisemalt tegelema elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemisega. 2008. aasta oli mõneti lausa märgiline, sest tõi kaasa tõelise vanarauabuumi, mida metallimaailmas võrreldakse täna toimuvaga. Liiklus Kuusakoski juures oli lausa nii tihe, et järjekord väravate taga ulatus paarisaja meetrini ja Eesti Raudteel ei olnud metalli äraveoks piisavalt vaguneid jagada!

2010. aastal lisas Kuusakoski oma ümbertöötlusärile ettevõtte SWEEEP – see on ühisettevõte, mis on üks Ühendkuningriigi juhtivaid elektri- ja elektroonikaseadmete ringlussevõtjaid. 2011. aastal laienes Kuusakoski taastuvenergiaturule ning hakkas tootma bio- ja jäätmekütust. Seda valmistati nii raiejäätmetest, kändudest, pakendipuidust kui ka töödeldud lammutuspuidust.

2012. aastal lõid Politsei- ja Piirivalveamet, Elektrilevi ja Kuusakoski käed, et üheskoos metallivaraste tööd takistada. 2013. aastal sai alguse legendaardeks muutunud kampaania „Küünlaümbriste jaht”. Kuusakoskile kuuluv Eesti ainus metalliveski on väga võimas ning suudab hekseldada läbi 30–40 romusõidukit tunnis. 2016. aastaks oli läbi hekseldatud rohkem kui 100 000 autoromu ning 2017. aastaks oli läbi käinud Kuusakoski Eestist 6 miljoni auto jagu vanarauda!

2021. aastal oli Kuusakoski AS-i müügitulu 64,5 miljonit eurot, kasvades 2020. aastaga võrreldes 100%. Brutokasum kerkis 2021. aastal 8,6 miljonini võrreldes aasta varasema 0,84 miljoniga euroga.