Kõik sai alguse 1914. aastal Viiburis, mis oli toona veel Soome osa, kui 25-aastane Donuard Kuschakoff asutas ettevõtte Karjalan Lumppu- ja Romuliike (Karjala kaltsu- ja vanarauaäri). Ta kogus vanarauda ning teisi metalli- ja kangajääke, et neid sorteerida ja tööstuses kasutamiseks ümber töödelda. Esialgu tegutseti väga väikeses mahus, kuid sõjaaegsed sidemed, visadus ja kõva töö muutsid ettevõtet aegamisi üha stabiilsemaks.

Esimese maailmasõja algus 1914. aastal piiras tavapäraste toorainete kättesaadavust ja sõja lõpul 1916.–1918. aastatel oli silmapiiril tõeline nappus. Tavapäraste toorainete vähesusega suurenes nõudlus vanametalli ja kaltsude järele. Maha müüdi kõik, mida suudeti koguda. Laienedes korraldas Donuard kiiresti jäätmete töötlemise ja müügi. Kangajäätmeid osteti peamiselt kaltsukaupmeestelt, kes sõitsid hobuvankritega mööda maapiirkondi ja linnu.

Praeguse Kuusakoski Oy eelkäija on 1914. aastal asutatud ettevõte Karjalan Lumppu- ja Romuliike. Pärast esimest maailmasõda sai tööstusmaailm osa sõjajärgsest majanduskasvust. 1920. aastad olid Soomes kiire arengu ja kasvu aeg, millest sai kasu ka Karjalan Lumppu- ja Romuliike.

Kangajäätmeid osteti kaltsukaupmeestelt ja tööstusettevõtetelt. Kogutud materjal sorteeriti ja töödeldi vastavalt kvaliteedile, värvile jne. Sorteeritud kangad müüdi seejärel rõiva-, tõrvapapi- ja paberitööstuses kasutamiseks. Vanadelt kasukatest eemaldati vill, mis müüdi ketrusvabrikutele. Pehmes mööblis kasutatavat villatäidist valmistati mehaaniliselt. Riidest kotte kasutati laevades, pargastes ja majades täitematerjalina.

Alguses oli vanametalli töötlemine noorele ettevõttele vähetähtis tegevus. Vanametall, nagu teljed, rihma- ja vankrirattad, koguti lattu ja töödeldi müügiks tööstusele, seppadele ja põllumeestele. Sel ajal eraldati metall jäätmetest käsitsi. Jäätmete tükeldamiseks kasutati gaaslõikamist.

Üleilmne majanduskriis ei vähendanud vastupidiselt muudele tegevusvaldkondadele Karjalan Lumppu- ja Romuliike müügimahtu. Juhtus sama, mis esimese maailmasõja ajal: kõige järele oli nõudlus ning kaltsud ja vanaraud müüsid hästi. 1930ndatel oli Soomes tavapärane oma nimi soomepärastada. Seda Donuard 1934. aastal tegigi, muutes perekonnanime Kuusakoskiks. Donuard Kuusakoski äri laienes 1930ndatel märkimisväärselt. Varasemast kaltsu- ja vanarauakaupmehest oli saanud silmapaistev ärimees, kes tahtis laieneda Viiburist ja Ida-Soomest kaugemale.

Donuard kohtus Helsingist pärit Oscar Moseriga, kellele kuulus ettevõte Oy Oscar W. Moser Ab, mis tegeles värviliste metallide hulgimüügiga, ja tekstiilitöötlusettevõte, mis asus samuti Helsingis. 1938. aastal ostsid Donuard ja tema Viiburist pärit sõber ja kolleeg Edward Himanen võrdse osa Moseri ettevõttest, saades sellega enamusaktsionärideks. Donuard Kuusakoski kolis Helsingisse, et juhtida uut ettevõtet, ja määras vanima poja Victor Kuusakoski Karjalan Lumppu- ja Romuliike direktoriks. Enne kümnendi lõppu ja sõja algust müüs Oscar Moser allesjäänud aktsiad Donuard Kuusakoskile ja Edward Himanenile. Himanen võttis üle tekstiiliäri ja Kuusakoski juhtis metalliäri.

Talvesõda lõpetas Karjalan Lumppu- ja Romuliike tegevuse Viiburis ja see viidi üle Helsingisse. Paljud Viiburi töötajad järgnesid ettevõttele. Tänase Kuusakoski Oy asutaja Donuard Kuusakoski surm 1946. aastal vahetult pärast teise maailmasõja lõppu oli ettevõttele raske löök. Jätkus koostöö Edward Himaneniga ning Donuard oli kohustused juba poegadele Victorile ja Rafaelile delegeerinud. Pojad võtsid isa töö üle. Sõjast oli järele jäänud hulgaliselt vanametalli. Soome sõjalennukid, mis tuli Pariisi rahulepingu kohaselt kasutuselt kõrvaldada, anti üle Kuusakoskile. See oli ettevõtte jaoks oluline materjaliallikas ja andis tõuke alumiiniumisulatustehase kavandamisele.

Kui normeerimist pärast sõda vaikselt vähendama hakati, hakkasid kulud kasvama. See vähendas Soome toodete konkurentsivõimelisust. Korea sõjast põhjustatud majanduskasv päästis 1950. aastate alguses metalli- ja puidurafineerimistööstuse, sest hinnad hakkasid tõusma. Eriti kasvas metallitööstuse eksport Nõukogude Liitu. Kuusakoski perekonna vana äripartner Oscar Moser soovis 1950ndate aastate lõpus viimaks pensionile minna ja allesjäänud osaluse müüa. Kuusakoski perekond ostis tema aktsiad ja Victor Kuusakoskist sai Oy Moser Ab juht. Vaja oli suuremaid hooneid kasvava tööstustegevuse tarbeks ja et mahutada uusi masinaid, nagu vasetöötlusahju Morgan ning alumiiniumi sulatus- ja rafineerimistehase Ponzen 2000, mis hõlmas pöördahju, eelsulatusahju, konverterit ja valumasinat.

Nimi Oy Moser Ab ei sobinud enam ettevõtte uute omanikega, seega anti sellele uus nimi Kuusakoski Oy.

1960ndad oli kiire kasvu aeg. Kuusakoski Oy keskendus rohkem oma erialale – alumiiniumi rafineerimisele –, sealhulgas teadus- ja arendustegevusele. Ettevõtte laborist Kauklahtis sai üks Soome kõige oskuslikumaid metallisulamite analüüsiüksusi. Kuusakoski Oy jõudis olulise teetähiseni, kui sõlmiti esimene tähtis ekspordileping maailma ühe suurima autotootja Volkswageniga. Volkswageni toormaterjalide kvaliteedinõuded olid ja on endiselt maailma ühed rangeimad. See andis Kuusakoski Oy-le justkui ametliku kvaliteedimärgi.

1970ndate saabumisega tekkis Soomes vajadus autode kõrvaldamise järele. Kiire autostumise tõttu kuhjusid autoromud prügilatesse ja põhjustasid keskkonnakahju. Terasetööstusega koostöös leidis Kuusakoski Oy autolammutustehasele sobiva asukoha Heinola vallas Myllyoja raudteejaama lähedal. Saksa ettevõtte Lindeman toodetud Soome esimesed omataolised autolammutusseadmed püstitati Heinolasse 1972. aastal.

Autolammutustehas pani aluse ettevõtte laienemisele Heinolasse, millele järgnes alumiiniumisulatustehase rajamine. Ettevõte laienes Heinolas kiiresti ning samal ajal investeeriti ka uude tehnoloogiasse. Uued meetodid 1970.–80. aastatel hõlmasid šlaki töötlemist, laastukuivatust, veega täidetud separeerimismahuteid, sulamistemperatuuri põhjal sorteerimist ja spetsiaalset purustit. Heinolas tegeleti ka keskkonnaalaste küsimustega. Kuusakoski oli üks esimesi ettevõtteid, kes paigaldas heitgaasipuhastid. Seadmed jõudsid Heinolasse juba 1976. aastal. Tänu uutele tehnoloogilistele lahendustele arenes Heinola tootmisüksus esimese kümne tegevusaasta jooksul üheks maailma kõige mitmekülgsemaks vanametalli ümbertöötlejaks.

1980ndatel mõistis Kuusakoski uue ajastu vajadusi. Soome jäi nüüd ettevõttele liiga väikseks, nagu kunagi algusaastatel oli väikeseks jäänud ka Viiburi. Ettevõte jätkas oma kodumaise ostuorganisatsiooni arendamist ning alustas jõulist laienemist Soomes ja välismaal.

Esimene välismaine omandamine toimus Norras, kui Kuusakoski Oy ostis enamusosaluse ettevõttes Aluminiumsmelteriet A/S. Kuusakoski jätkas ülemaailmset laienemist kogu 1980ndate vältel. Filiaalid asusid USAs, Euroopas, Venemaal ja Kagu-Aasias. Kuusakoski kontsern on tänaseni säilitanud oma ülemaailmse toormaterjalide ostmise ja toodangu turustamise võrgustiku.

Metallijäätmete ringlussevõtu tehnoloogia väljatöötamises ja müügis võeti kasutusele uus lähenemisviis. Kuusakoski hakkas klientidele pakkuma valmiskujul kaasaegseid integreeritud vanametalli ümbertöötlustehaseid, mis projekteeriti nii ärihuvidest kui ka keskkonnanõuetest lähtuvalt.

1990ndate saabudes hakkas Kuusakoski ida poole laienema. Kuusakoski nägi Venemaal suurt potentsiaali. Esimene ühine ettevõte asutati 1991. aastal Petroskois. Sellele järgnes 1993. aastal tegevus Peterburis ja taaskord Viiburis. Ka Balti riigid muutusid oluliseks uueks piirkonnaks, kus metallide ringlussevõttu arendada. Elektri- ja elektroonikaseadmete materjalimahud kasvasid ning ettevõte alustas aktiivset uurimistööd nende ringlussevõtu lahenduste väljatöötamiseks.

2000ndate saabudes jätkas Kuusakoski laienemist ning ostis elektri- ja elektroonikaseadmete ringlussevõtuks uusi ettevõtteid. Elektroonikaseadmete hulk kodudes üha kasvas ning ettevõte valmistus Soomes, Rootsis ja Balti riikides tootjavastutuse süsteemi väljatöötamiseks. Euroopa Liidu elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiiv võeti vastu 2003. aastal ja Soome rakendas ELi ringlussevõtu direktiivi 2005. aastal. Kuusakoskil oli riikliku süsteemi rajamisel oluline roll. 2009. aastal alustas Kuusakoski USAs Philadelphias ühisettevõtet, mis on spetsialiseerunud elektri- ja elektroonikaseadmete ringlussevõtule.

2010. aastal lisas Kuusakoski oma ümbertöötlusärile ettevõtte SWEEEP – see on ühisettevõte, mis on üks Ühendkuningriigi juhtivaid elektri- ja elektroonikaseadmete ringlussevõtjaid. Tugevdamaks oma positsiooni USA elektroonikaseadmete ümbertöötlusturul, alustas Kuusakoski 2011. aastal ühisettevõtet Vintage Tech Recyclersiga, kes on auhinnatud elektroonika ringlussevõtja.

Kuusakoski investeeris kaasaegsesse tööstusliku suurusega ümbertöötlustehasesse Lahtis, mis alustas tegevust 2012. aastal nime all Ekopark Lahti. Ettevõtte koguinvesteering oli 23 miljonit eurot – kümnendisuurim. Tehas toodab kütust elektrijaamale Lahti Energia. 2013. aastal lisati Ekopark Lahtile ulatuslik teadus- ja arenduskeskus, mis viib ise läbi teadusuuringuid ja teeb laialdast koostööd teiste partneritega, sealhulgas ka ülikoolidega. Uurimiskeskuse rajamisega parandas Kuusakoski oma konkurentsivõimet turul ja sai maailma üheks juhtivaks ringlusettevõtteks.

Kümnendi lõpupoole investeeris Kuusakoski suurel määral materjalitöötlusesse, uude alumiiniumisulatusahju ning rikastamis- ja jäätmerafineerimistehasse Heinolas. Uus tipptasemel alumiiniumisulatusahi sai valmis 2018. aastal ja see vähendas võrreldes pöördahjuga oluliselt soola- ja energiakulu. See vähendas ka soolaräbu hulka, mis on alumiiniumi sulatamise kõrvalsaadus. Uus ahi on tõhusam ka madala kvaliteediga ja segatud alumiiniumijäätmete rafineerimisel.

2018. aastal alustati rikastamis- ja jäätmerafineerimistehase ehitamist. Valmiskujul on see võimeline purustamisprotsessi jäätmejääkidest eraldama ja rafineerima peaaegu kogu metalli. Koguinvesteering oli ligikaudu 14 miljonit eurot.

2020. aastatel on Kuusakoski süstemaatiliselt investeerinud ringlussevõtu protsesside arendamisse. Kümnendi alguses käivitati ainulaadne praakide rafineerimistehas, mille protsesside abil võetakse metallid tagasi purustamisprotsessi jääkjäätmetest ehk praakidest, mis seni olid tööstuses ohtlikud jäätmed.

2022. aasta sügisel teatas ettevõte suurest keskkonnahoidlikust investeerimisprogrammist, et suurendada tootmisvõimsust, parandada materjalide taaskasutamist ja pakkuda puhtamat ringlussevõetud toorainet. Programmi esimene verstapost saavutati, kui 2023. aasta kevadel alustas tööd uus vaskkeskus. Tehases toodetakse umbes 40 tonni vaske nädalas, millest piisab umbes 500 elektriauto varustamiseks autotööstusele. Ettevõte teatas ka laialdaselt avalikustatud plaanist ehitada esimene süsinikuvaba terase ringlussevõtu tehas Veitsiluotosse, Kemisse.

2024 on ettevõtte 110. aastapäev. Meie eesmärk on olla oma klientide eelistatud partner ringlussevõtu teenuste ja ettevõtte jätkusuutlikkuse valdkonnas. Täna hangib Kuusakoski ringlussevõetud materjale Skandinaaviast, Baltimaadest, Ühendkuningriigist ja USAst ning Recycling Group annab tööd enam kui 1000 inimesele. Oleme ringmajanduse teerajaja ja pereettevõte, mille tugevus põhineb ka täna kvalifitseeritud töötajatel, materjalidel, ringlussevõtul ja keskkonnatehnoloogial.