Heinola tehas alustas tegevust aastal 1972 ning tehas laiub ligi 25 hektaril. Iga päev töötab piirkonnas umbes 200 inimest ning aastas töödeldakse ligikaudu 200 000 tonni taaskasutatud materjale. Oluline tähelepanek: kuna tegemist on ümbertöötlemiskeskusega, siis ei räägita seal jäätmetest, vaid materjalidest, millel on väärtus.

Kuusakoski eesmärk on olla 2035. aastaks oma tegevuses süsinikuvaba ning selle nimel tehakse mahukaid investeeringuid. Heinola tehaseplats on väga suur ning iga tegevus nagu sorteerimine, lammutamine, sulatamine, purustamine jne, toimub erinevates hoonetes. Metalle, näiteks alumiiniumi, messingut, terast ja vaske sorteeritakse eraldi, lisaks võetakse vastu elektroonikajäätmeid ning töödeldakse ümber elektriautosid.

Tehase üks uuemaid arendusi on vasekeskus, kusjuures suurem osa mullu Heinolasse jõudnud vaskkaablitest on pärit Eestist. Vaskkaablid sorteeritakse ning puhas vask purustatakse väikesteks graanuliteks. Nendest graanulitest toodetase uusi kaableid, sest vask on elektrikaablite peamine materjal.  

70 protsenti materjalidest tuleb vanade sõidukite lammutamisest

Tehases lammutatakse ja sorteeritakse detailideks ka autosid ning 70% kogu Heinola materjalide hulgast tuleb just vanadest sõidukitest. Heinola autopurusti rajamine 52 aastat tagasi muutis autode ümbertöötlemist kogu Soomes. Enne seda toimus kõik käsitsi, kuid autopurusti töötleb ja sorteerib automaatselt ühe auto detailid ümber vaid 1-2 minutiga.

Väga põnev osakond on elektriautode mootorite sorteerimispunkt, kus saab elektriautode akud tühjaks „laadida”. Kuna elektri- ja hübriidautode akude käsitlemine on väga tuleohtlik, vajab see täiesti teistsugust väga hoolikat lähenemist. Selle uue suure investeeringuga näitab Kuusakoski oma valmisolekut tuleviku muudatusteks, mil elektriautode osakaal ühiskonnas aina suureneb.

„Rohelise alumiiniumi” põnev teekond

Kergesti vormitav alumiinium on raua järel enimkasutatav metall maailmas. Vastupidav, korrosioonikindel, kaalult kerge ning soojust ja elektrit juhtiv alumiinium on meie suur osa igapäevaelust – seda kasutatakse energiatööstuses, elektriautodes, elektroonikas, telekommunikatsioonis, transpordis, ehituses ja muudes valdkondades.

Kui Eesti Kuusakoski teeninduspunktides kogutakse alumiinium kokku ja transporditakse see laevadega edasi, siis Soomes toimub ümbertöötlemine kohapeal. Kuna enamasti pole tegu puhta alumiiniumiga, vaid alumiiniumit sisaldavate materjalidega, tuleb see esmalt teistest metallidest ja materjalidest eraldada. Selleks purustatakse alumiinium väiksemateks graanuliteks ning toimub automaatne sorteerimine ja puhastamine. Graanulid pressitakse sulatamiseks plokkidesse, kuna liiga väikesed tükid põleksid lihtsalt ära. Seejärel sulatatakse alumiinium umbes 630-kraadise temperatuuri juures, tehakse kvaliteediproov ning sulatatud alumiiniumist vormitakse kangid. Metallide eripära on see, et neid saab ümber töödelda lõputu arv kordi, ilma et need kaotaks oma kvaliteedi ja vastupidavuse.

Uue põlvkonna tehnoloogia võimaldab Kuusakoskil vastata klientide nõudlusele „rohelise alumiiniumi” ehk märkimisväärselt madalama CO2 emissiooniga järele. Selleks on ringmajanduse liider investeerinud uude tipptehnoloogiasse, mis võimaldab alumiiniumit tõhusamat ja jätkusuutlikumat töödelda, eraldades puhta alumiiniumi, mida saab seejärel probleemideta sulatada.

Kuusakoski on ainus operaator Põhja-Euroopas, kellel on integreeritud ringlussevõtu tehas ja sulatuskoda samas kohas. Juba tänu sellisele sünergiale on Heinolas toodetud taaskasutatud alumiiniumi süsiniku jalajälg oluliselt väiksem. Lisades uue tehnoloogia, kulub rohelise alumiiniumi ringlussevõtmisel 95% vähem energiat võrreldes primaaralumiiniumiga. 

Blogipostituse aluseks on Rohejahi kampaania vabatahtliku Maria Viisitamme ülevaade Heinola tehase külastusest veebruaris 2024.

Osale Rohejahi kampaanias ning kogu kokku alumiiniumist küünlaümbrised ja väike-vanaelektroonika, et suunata see ümbertöötlemisse!