Rohenoored annavad eeskuju: täna tegutsedes päästame homse
Rohejahi rohenoored on 15–22-aastased tulevikuloojad, kes tegutsevad selle nimel, et iga päev oleks samm rohelisema maailma poole. Nad levitavad keskkonnateadlikkust, innustavad tegutsema ja näitavad, et muutus algab väikestest, teadlikest valikutest. Üheskoos tõestavad nad, et rohelisel mõtteviisil on jõud muuta tulevikku.
Johanna Anette on osalenud Rohejahi meeskonnas juba mitu aastat. Varem kogus ta ise usinalt küünlaümbriseid, saavutades koguni Harju maakonna parima üksikkoguja tiitli. „Rohenooreks olemine on minu jaoks oluline, sest hoolin väga keskkonnast ja kahjuks näen kõikjal prügi vedelemas,” räägib ta. „Kui oleks minu otsustada, siis kiirendaksin energiasäästu ja taastuvenergia seadust, mille eesmärk on vähendada Eesti sõltuvust fossiilkütustest, hoides samal ajal inimeste elektriarved madalana.”
„Minu supervõime võiks olla teadvuse äratamine, mis tähendaks, et kui ma puudutan inimest, linna, valitsust või ettevõtet, siis nad näevad ja tunnevad vahetult, kuidas nende tegevus mõjutab loodust — nii head kui ka halba,” räägib Johanna Anette. Tema sõnul on Eesti kõige inspireerivam paik Ida-Virumaa, keskkonnahoid võiks kõlada sarnaselt klassikalisele muusikale ning ise ta on hakanud aja jooksul aina enam prügi sorteerima ning riideid taaskasutama. Üldiselt võiks aga neiu sõnul ka kõik rohkem taaskasutusega tegeleda – see on keskkonnasäästlik tegevus, milles ta näeb kõige suuremat positiivset muutust.
Madli osaleb Rohejahis rohenoorena esimest korda, kuid on varem mitmest muust roheüritusest osa võtnud ja aidanud kaasa nii mõnelegi lahedale ideele. Tema hinnangul oleks Eestis vaja vaadata üle keskkonnaprobleemid suuremas laastus: just tehaste saaste ning muud suuremad tegurid. Kui ta saaks endale supervõime, oleks see ressursside taastusvõime.
„Meie kodumaa kaunitest paikadest on imekaunis paik Vormsi saar,” toob Madli välja tema jaoks inspireeriva koha ja lisab, et muusikastiililt on keskkonnahoid kindlasti popmuusika, kuna peame olema energilised ja ägedad oma keskkonna hoidmise suhtes. „Rohejahi üleskutse võiks olla „Eesti roheliseks eeskujuks!” ja mina näiteks isiklikult ei käi kaasas kiirmoega, kuid olen ikka stiilne ning kutsun kõiki üles vähem tarbima ja rohkem taaskasutama, sest see on efektiivne viis roheliselt käituda. Mulle väga meeldib asjade taaskasutus millegi uue tegemiseks, näiteks kunsti tarvis.”
Samuti on esimest korda rohenoore rollis Marleen, kelle jaoks on oluline keskkond ja loodushoid. „Kui mina oleksid roheminister, teeksin esimeseks ettepanekuks hakata koolides rohkem informeerima noori keskkonnakaitsest ja prügi sorteerimisest. Tahaksin, et mina supervõime oleks puude kasvatamine, mis aitaks maailma rohelisemaks muuta. See käiks nii, et saaksin hetkega puid istutada ja kasvama panna. Mulle väga meeldib puid istutada.”
Marleeni on kõige rohkem inspireerinud Lõuna-Eestis asuv Ööbikuorg oma vesipinnaste ja imelise loodusega. „Ja kui keskkonnahoid oleks muusika, oleks see popmuusika, mis on stiililt rütmikas ning hoiab tegevuses,” kõneleb ta. „Mina olen oma elus muutnud seda, et sorteerin prügi ega osta endale nii eriti uusi riideid ehk taaskasutan. Kutsun ka teisi üles andma enda panust, et olla rohelisem! Kõik inimesed võiksid mõista, et tähtis on vähem tarbida.”
Rohenoorte eesmärk on aidata inimestel muuta harjumusi loodusesõbralikemaks
Teist aastat Rohejahis osalev Mariell on seekord rohenoorte juhtimise rollis. „Minu jaoks on oluline ühise tiimi panus rohelisemasse keskkonda. Olles arhitektitudeng, võtaksin heal meelel ette rohealade loomise ning kasutades urbanismi, muudaksin tühjad parklad ja alad rohelisemaks,” nendib ta. „Tahaksin endale võimet eemaldada maast prügi ühe nipsuga. Olles aktiivne taaskasutaja, taaskasutan näiteks pakendeid, hoides tellitud tootekarbid alles. Pakenditarbimise vähendamine koos vee kokkuhoiuga on minu jaoks olulised teemad.”
Marielli inspireerib Viru raba ja Kuressaare linnus sügiseti. Kui keskkonnahoid oleks muusikažanr, oleks tema sõnul tegemist seguga popi ja klassika vahepealsega. Mariell lisab, et tema üleskutse on: Keskkonna heaks a-la-ti! Ja ta lisab, et kõige parem on rohelist teekonda alustada tarbimise vähendamisest, sest nii tekib vähem ümbertöötlemist vajavaid jääke.
Lisette otsustas kampaaniaga liituda, sest keskkonnateemad on talle olulised ning ta soovib anda oma panuse rohelisema tuleviku nimel. „Kui saaksin Eesti roheministriks, oleks minu esimene ettepanek kehtestada seadus, mis muudab kõik koolid rohelisemaks, näiteks roheõpe igasse kooli ja kliimateemad kooliprogrammidesse. Tahaksin olla rohelisuse levitaja, et igal minu astutud sammul muutuks maapind roheliseks ja puhtaks.”
Lisettet on kõige rohkem inspireerinud Lahemaa rahvuspark ning keskkonnahoid kõlab talle kui klassikaline muusika, sest looduses olevad linnuhääled ja tuuleiilid kõlavad nii harmooniliselt. „Olen hakanud joogipudeleid ja kilekotte korduvkasutama, et vähendada plastiku kasutamist. Samuti lülitan tuled ja nutiseadmed alati välja, kui neid ei ole tarvis kasutada. Arvan, et Rohejahi tunnuslauseks sobiks: tegutse täna, päästa homne!”
Ekke jaoks on rohenoorena käes juba kolmas kampaania, ent ta tunnistab, et tunneb, nagu oleks juba 10 aastat osalenud. „See on vast märgiks, kui palju kogemusi ja isiklikku arengut on selle aja jooksul toimunud. Meie käitumismustrid ja harjumused on kujunenud välja põlvkondade vältel alustades esimestest inimestest. Aeg, mille jooksul on välja kujunenud palju häid asju, aga ka kehvemaid harjumusi ja tavasid. Rohenoorena on minu eesmärk luua soodsad tingimused ja aidata inimestel muuta oma harjumusi loodusesõbralikemaks. See ei juhtu üleöö, nagu igaüks vast on kogenud, aga samm-sammu haaval saame teha muudatusi, mis on tervele maailmale eeskujuks.”
Ekke rõhutab, et kiirmoe kaubamärgid peavad klientidele küsimata ja lihtsasti märgataval viisil edastama võimalikult üksikasjalikud andmed rõivaste teekonnast: alustades toormaterjali tootmisest/kasvatamisest, lõpetades valmisriietega poe riiulil. Seejuures tuleb tuua välja kõik oluliselt keskkonnajalajälge mõjutavad tegurid. „See ei pruugi olla lihtne suund, aga on väga vajalik,” nendib ta. „Tahaksin endale võimet muuta hetkega planeedile kahjulikud ained kahjutuks.”
Ja lisab, et tema jaoks on Eesti inspireerivaim paik Kesselaid ja keskkonnahoidu näeb ta klassikalise muusikana, sest see on ajatu ja loodusele omaselt väga mitmepalgeline. „Hea viis leida rohelisemaid harjumusi läbi lihtsate muudatuste, mõeldes läbi oma päeva, nädala, kuu, aasta või pikema ajavälte tegevusi. Nii saab vältida liigselt korduvaid tegevusi ja võimalusel neid ühendada, et aja ja vahendite kulu oleks kokkuvõttes väiksem. Aeg on kallim kui raha!”
„Loodus võidab alati!” ütleb Ekke, märkides, et see sobiks Rohejahi motoks. „Soovitan tarbida teadlikumalt, sest nii kulub vähem ressursse. Paljudel laialt levinud ühekordsetel või lühikese elueaga asjadel on olemas alternatiivid, mis inimese elueaga võrreldes on kas väga pikad või peaaegu igavesed. Samuti tuleb asju hankides meeles pidada, kas me vajame või tahame seda. Mulle meeldib leida viise olla looduse vastu sõbralikum.”
