1. Terasest vöö ümber Maa

Kas suudad ette kujutada, kui palju metalle inimkond tegelikult toodab? Üheainsa aastaga toodetakse maailmas 1,5 miljardit tonni toorterast. Kui see kõik valada vaid ühe millimeetri paksuseks plaadiks, saaksime sellega katta lausa 5 kilomeetri laiuse vöö ümber kogu Maa ekvaatori!

2. Sinu lemmikseadmed on täis "nähtamatuid" metalle

Metallid ei ole alati suured ja rasked. Sinu nutitelefon näitab pilti tänu üliõhukesele ja läbipaistvale kihile, mis on tehtud haruldasest metallist nimega indium. Nõudlus selle järele on nii suur, et see ületab igal aastal 125%-liselt tegelikku kaevandusmahtu – puudujääk kaetaksegi just tänu ümbertöötlemisele. Lisaks sisaldab nutitelefon rohkem kui 40 erinevat keemilist elementi.

3. Kaevurid peavad liigutama 3 korda rohkem maad kui sajand tagasi

Maakide kvaliteet on viimaste kümnenditega oluliselt langenud. Et saada kätte sama kogus puhast metalli, peavad kaevandused tänapäeval läbi töötama umbes kolm korda rohkem kivimeid kui sajand tagasi. See tähendab, et iga uue metallitüki saamine nõuab planeedilt üha rohkem energiat ja vett.

4. Kuld või vask: kummal on suurem jalajälg?

Kogu maailma metallitööstus neelab ligi 8% globaalsest energiatarbimisest. Huvitav on aga see, et üheainsa tonni kulla tootmise süsiniku jalajälg on üle 5000 korra suurem kui ühe tonni vase tootmisel! Ja muideks, ühes tonnis nutitelefonides on 100 korda rohkem kulda kui ühes tonnis kullamaagis. Seega on ümbertöötlemine kõige mõistlikum lahendus.

5. Elektroonika kui üks suur metallide tarbija

Meie igapäevane elektroonika on üks maailma suurimaid metallide tarbijaid. Elektrilised seadmed nõuavad igal aastal umbes:

• 44% kogu maailmas kaevandatavast vasest.
• 34% hõbedast.
• 13%

Nendesse seadmetesse pandud metallide koguväärtus ulatub igal aastal kümnetesse miljarditesse dollaritesse.

6. Terasetööstuse jäätmed kui väetis?

Fosfor on põllumajanduses asendamatu element, kuid selle looduslikud varud on maailmas piiratud. Üllatav lahendus peitub aga terasetööstuses. Nimelt sisaldab rauamaak sageli fosforit, mis jääb pärast terase sulatamist järele tootmisjääkidesse, mida kutsutakse teraseräbuks. Selle asemel, et fosforit väetiste jaoks uuesti kaevandada, saaksime selle kätte juba tekkinud materjalist. Näiteks Jaapanis tekib terasetööstuse kõrvalsaadusena igal aastal täpselt sama palju fosforit, kui riik seda väetiste tootmiseks välismaalt sisse ostab!

7. Auto kui ratastel keemialabor

Kaasaegne sõiduk koosneb enam kui 50 erinevast keemilisest elemendist. Näiteks peidab üks kaasaegne elektriauto endas lausa üle 25 väikese elektrimootori (mis liigutavad istmeid, aknaid, peegleid jne). Need mootorid sõltuvad haruldastest muldmetallidest, nagu neodüüm. Meie mugavuse soov on muutnud autod ka oluliselt raskemaks: kui 1980. aastatel kaalus Euroopa keskmine auto alla 900 kg, siis täna on see keskmiselt üle 1200 kg.

Miks see info oluline on?

Metallid on piiratud ja sageli haruldased loodusvarad. Iga element, alates terastalast ehitusplatsil kuni nähtamatu indiumikihini nutitelefoni ekraanil, esindab tohutut kogust energiat.

Ringlusse andmine ei ole lihtsalt "prügist vabanemine", vaid strateegiliselt oluliste ressursside säästmine, et me ei peaks maapõuest liigutama üha suuremaid mägesid.

Too vanametall Kuusakoskisse ja anname üheskoos materjalidele uue võimaluse!

Vaata hinnakirju