Esialgu kogus ettevõte nii vanametalli kui ka kangajääke, sorteeris neid ja töötles uuesti kasutamiseks. Esimene maailmasõda avaldas märgatavat mõju tooraine kättesaadavusele ning ettevõte kasvas kiirelt. 1934. aastal vahetasid Kuschakoffid oma perekonnanime soomepärasema Kuusakoski vastu. Teise maailmasõja puhkemisel kolis ettevõte Helsingisse, kus neile pärast sõda anti lammutamiseks sõjast jäänud vanametall ning Soome sõjalennukid, mis tuli Pariisi rahulepingu kohaselt kasutuselt kõrvaldada. 

Soome majanduse kasvades laienes ka Kuusakoski tegevus: vanarauaärist sai tööstusmaterjalide käitleja ning Espoosse rajati ainulaadne sulatustehas ja uurimislabor. Ettevõtte areng on olnud märgiline mitmes mõttes: just Kuusakoski avas Soome esimese autolammutusplatsi ning rajas Heinolasse alumiiniumisulatustehase. Ettevõte on võtnud enda eesmärgiks tõhustada ringlussevõtuprotsesse ja teeb tihedat koostööd kõrgkoolide, uurimisasutuste ning teiste ettevõtetega. Täna tegutseb Kuusakoski kontsern 11 riigis ja annab tööd peaaegu 3000 inimesele.

Rohelisema tuleviku nimel tegutsev organisatsioon

Kuusakoski kontserni eesmärk on olla jätkusuutlikkuse valdkonna teerajaja ning seda on ettevõte oma tegevustes korduvalt ka tõestanud, saades näiteks 2023. aastal oma pühendumise eest säästvale arengule rahvusvaheliselt tunnustatud EcoVadise hõbemärgise. EcoVadis hindab ettevõtteid keskkonna, töö- ja inimõiguste, eetika ning jätkusuutlike hanketavade kategooriates ning Kuusakoski saavutas erakordselt hea tulemuse keskkonnakategoorias, ületades oluliselt kõigi nelja kategooria keskmist.

Järgmise suure ja silmapaistva projektina investeerib Kuusakoski 25 miljonit eurot innovaatilisse terase ümbertöötlemistehase ehitamisse Veitsiluotosse, Soome tuntud tööstuspiirkonda. Sellest saab esimene 100% süsinikuvabalt töötav terase ümbertöötlemistehas, mis suurendab Kuusakoski aastast ringlussevõtuvõimsust veerandi ehk 150 000 tonni võrra. Tehas alustab tööd 2025. aastal. 

Lisaks on peatselt uksi avamas uus komposiite töötlev tehas. Lõuna-Soome rajatav komposiitpurustus- ja -puhastusjaama investeeringu koguväärtus ületab 4 miljonit eurot. Investeering toob Saksamaal piloteeritud ringmajanduse lahenduse Soome ning tänu sellele projektile saab Kuusakoski edaspidi pakkuda parimat komposiitmaterjalide tööstusliku taaskasutuse protsessi kohapeal. Nõudlus komposiitide ringlussevõtu lahenduse kasvab ajas, sest komposiitjäätmete kogus suureneb seoses tuuleturbiinide, lennukite, paatide ja muud sõidukite tootmisega.

Kuusakoski sihiks on tõsta tootmise ja transpordi energiatõhusust ning seeläbi vähendada tekkivat süsiniku jalajälge. Kuusakoski tegevus hoidis 2023. aastal ära 1,39 miljonit tonni CO2-e, mis vastab ligikaudu 560 000 sõiduauto aastasele heitkogusele.

Soomes on peagi valmimas CO2-kalkulaator ettevõtetele, mis aitab igal ettevõttel paremini oma süsiniku jalajälge mõista. Enda tegevuses on Kuusakoski eesmärgiks saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2035 ja kogu väärtusahelas aastaks 2045. Kuusakoski vähendab pidevalt oma tegutsemiskohtades äritegevusest tingitud heitmete hulka ning kasutab ehitustehnilisi lahendusi pinnase ja vee saastumise vältimiseks. Oma äritegevuses järgitakse rahvusvahelisi haldussüsteemi standardeid (ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001) ning kohalikke ja materjalipõhiseid standardeid (Cenelec, e-Stewards, Cerub).

Kuusakoski edu üheks oluliseks aluseks on tihe koostöö klientidega, kellega töötatakse välja protsesse, mis edendaksid nii ettevõtlust kui ka jätkusuutlikkust. Aitäh, et olete meiega! 

Selleks, et olla Kuusakoski tegemistega alati esimesena kursis, liitu meie uudiskirja listiga!